Väärteotrahv tõuseb 12,5 korda

"Maksimummäära piiri tõstame eelkõige finantsalaste rikkumiste puhul," selgitas asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, põhjendades seda taoliste rikkumiste tagajärgete suurusega. "Nad võivad mõjutada kogu riigi majandust, seoses millega hoiatavad ja tõhusad karistused on eriti vajalikud," lisas ta.

"Kehtiva seaduse rahatrahvi ülempiir, mida juriidilise isiku väärteo toimepaneku eest saab määrata, ei ole ei tõhus, proportsionaalne ega õiglane," leidis Siitam-Nyiri. Praegu võib juriidilisele isikule määrata väärteo eest 32 kuni 3200 eurot trahvi. Uue seaduse järgi on vahemikuks 100 kuni 400 tuhat eurot.

Miinimumpäevamäär kolmekordistub

Korduv väärtegu võib täna teatud juhtumitel välja anda kuriteo, üks näidetest on konkurentsialased rikkumised. "Kui juriidiline isik on olnud karistatud väärteos konkurentsialasel rikkumisel, siis korduval rikkumisel võib teda täna võtta vastutusele juba kuriteo eest," selgitas Siitam-Nyiri. Tulevikus on plaanis selline väärteoprejuditsioon ära kaotada.

"Mõtte on olnud selles, et väärteo korduvus ei muuda teo ebaõgluse sisu, tegu iseenesest ei muutu ju raskemaks," lisas ta. Samas ei tähenda see seda, et korduv rikkumine ei suurenda karistusmäära.

Juriidilise isiku vastutus laieneb

"Kuriteoseadistikust rääkides, täna on juriidilise isiku vastutus ette nähtud pigem majandusliku sisuga rikkumiste eest või rikkumiste eest, kus meil mõni rahvusvaheline kohustus olnud," selgitas Siitam-Nyiri. Tema sõnul võimaldab praegune seadustik olukorda, kus juriidiline isik võib erinevaid rikkumisi toime panna. Seda tihti vastutust vältides küll näiliselt kunstlike, kuid juriidiliselt korrektsete konstruktsioonide abil.

"Uus seadus ei tähenda, et ettevõtjaid hakatakse rohkem kiusama, vaid on vajalik, juriidilise osa korrektsuse tagamiseks," ütles Siitam-Nyiri.

Uue eelnõu järgi on plaanis nii mõnigi paragrahv kokku liita, et praegu tihti esinevad kattuvused või ebaselgused ellimineerida. Maksukelmus läheb kokku maksude maksmisest kõrval hoidmisega, samuti ühinevad praegu eraldi eksisteerivad pistise ja altkäemaksu mõisted.

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.

Eelnõu on plaanis sügisel saata valitsusele arutlemiseks. Justiitsministeeriumi plaanide järgi peaks uus seadus olema vastu võetud 1.jaanuar 2015.aastal.

Eelnõu koostamist alustati 2011.aasta alguses. Õigusteadlastest ja praktikutest moodustatud töörühm koostas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel analüüsid, mille põhjal esitati kodifitseerimikomisjonile ettepanekud muudatusteks.

Töörühma analüüsid ja ettepanekud vaatas läbi kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid: Priit Pikamäe, Norman Aas. Priit Heinsoo, Leon Glikman, Raul Otsa, Marko Pomerants, Kristel Siitam-Nyiri.