Elering ja Fingrid saavad Estlink 1 omanikeks

"Turg on toonud ühendused Soomega, mitte vastupidi, nagu tihti ekslikult arvatakse. EstLink 1 ja 2 loovad eeldused suurema valikuvabaduse tekkeks elektritarbijatele ja tootjatele paremad võimalused tootmisvõimsuste ärakasutamiseks," märkis Veskimägi Eleringi pressiteates.

Estlinki müük põhivõrguettevõtetele hiljemalt 2013. aasta lõpuks oli kavas juba investeeringuotsuse tegemisel, vajadus selleks tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist riikidevahelise energiakaubanduse kohta. Estlink 1 rajamiseks elektritootjate poolt saadi regulatsioonis sätestatule tähtajaline erand, mis kehtib selle aasta lõpuni.

Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul andsid Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energijos Gamyba, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia merekaabli elektribörsi kasutusse juba 2010. aastal.

"Meil on hea meel, et saime olla Eesti ja piirkondliku elektrituru arengu jaoks fundamentaalse tähtsusega ühenduskaabli rajajateks. Estlink 1 valmimine oli tähtis murdepunkt kogu Eesti energeetikas, millega avasime ukse Põhjamaade energiaturule. Eesti Energial võimaldas merekaabli valmimine müügimahtusid märkimisväärselt kasvatada. Kliendid said tänu kaablile kindluse, et elekter on igal hetkel kättesaadav parima võimaliku hinnaga," kinnitas Liive Eesti Energia pressiteates.

Teenitud tulust tasutakse esmalt ära kaabli rajamiseks Nordic Energy Link poolt võetud pangalaenud, millega rahastati Estlink 1 projekti 80% ulatuses.

Estlink 1 on esimene ühenduslüli Balti riikide ja Põhjamaade elektrivõrkude vahel, mis alustas tööd 2006. aasta lõpus. Estlinki kaabli rajasid Eesti Energia, Latvenergo Lätist, Lietuvos Energijos Gamyba Leedust ning Finestlink (Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ühisettevõte) Soomest.

Estlink 1 ülekandevõimsus on 350 megavatti. Kaabli kogupikkus on 210 kilomeetrit (kaks 105 kilomeetrist paralleelselt kulgevat kaablit), millest 148 kilomeetrit on mere all ning 62 kilomeetrit maismaal. Sügavaimas kohas asub kaabel saja meetri sügavusel merepõhjas.