Kriis jahutas palgaootust

Valitsuse lubadused on kallid ja murelikuks teeb, et need tuleb suuresti ettevõtjate arvelt. Näiteks aktsiisitõusud ja karmistuvad meetmed (maksupettuste vältimiseks - toim.). Lisaks töötajate puudusest tulenevale palgasurvele on meil surve ka hindadele.

Kas viimase paari nädala sündmused on palgaootusele-pakkumisele mõju avaldanud?Emotsioonidel on väga suur roll. Möödunud aasta lõpus ja alanud aasta alguses oli ootus palgamuutusteks nii ettevõtjate kui töötajate poolt. Nüüd viimaste uudiste taustal on see tagasi tõmmanud. Kui paneme kaalule palgakasvu ja töö kaotuse, valitakse pigem töö.

Sama kehtib ka ettevõtjate kohta – kui tajutakse ebakindlust, palgatakse vähem ja tehakse vähem projekte.Kindlasti, seda võib tunda. Samas on suvi tulemas ja see toob kasvava ajutise tööjõuvajaduse. Teenindussektor tahaks kasvada, aga lihtsalt inimesi jääb puudu, samuti tööstuses. Eriti keeruline on Harjumaal ja Tallinnas.

Juhan Parts kirjutas eile sotsiaalvõrgu Twitter, et "ajutise valitsuse pull lõpeb palgakärpega, kiivrid pähe". Kas see nii lõpeb?Ei julgeks öelda, et lõpeb palkade kärpimisega. Eestis on palgad paindlikud. Suur osa ettevõtteid kasutab tulemustasuskeeme, mis on ühelt poolt kasumi jagamine, kuid teisalt ka riskide maandamine. Ehk buumiaegne-kriisiaegne periood õpetas, et ei olda tulemustasuskeemidega nii helded ja need on realistlikumad. Samas maandavad müügitulemuste kõikumiste riske.

Mis palgaootused ja –võimalused nii suuresti lahknevad? Kas võib olla põhjus, et palgainfo on kaldu tööandja poole?Ei julgeks öelda, et on ainult tööandjate käes info. Kindlasti on suuremad firmad paremini infoga varustatud, aga ka väga palju väikefirmasid. Firmad lähtuvad sellest, mis on ettevõtte võimalused ja töötajate palgasoovid.

Tasude erinevust ja ootusi ei saa ühte patta panna. Madalapalgalised tegelevad ellujäämisega, kõrgepalgalised hindavad, kas palk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja millist elukvaliteeti selle eest saab lubada.

Kui esmatasandi kulud kasvavad, kasvab ka altpoolt surve palgale ja sealt tuleb madalapalgalise soov teenida sada eurot rohkem. Kõrgepalgaline tahab saada väärikat elukvaliteeti ja võrreldakse end välismaal makstavate palkadega.

----