Kallas rahaliidu reeglitest: süsteem järele ei anna

Kahel korral on komisjon Prantsusmaale juba vastu tulnud ning ka mõned teised riigid nagu Hispaania on saanud ajapikendust, mille peale Saksamaa ja Soome veebruaris juba protesti tõstsid. Kaheksa lehekülge pikas ühismemos, mida tsiteeris Financial Times, heideti komisjonile ette reeglite liiga meelevaldset tõlgendamist.

Kallase sõnul võimaldavad reeglid erandeid riikidele, mida on tabanud kas täielik majanduskatastroof või millel kõik vajalikud reformid on tehtud.

"Nendel kummalgi riigil seda ametlikku põhjust ei ole," ütles Kallas, pidades silmas ka Itaaliat, kus uus valitsus on vihjanud võimalusele, et euronormide täitmise osas antud lubadustest ei suudeta kinni pidada. Uue valitsuse reformidele on soovitud suuremat manööverdamisruumi.

2003. aastast, mil Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel reegleid lõdvendati, on neid euroala kriisi ajal järjest rangemaks tehtud. Keegi ei taha uute järeleandmistega uuendatud reeglite usaldusväärsust küsimärgi alla seada.

"Ühest küljest tahaksime, et Prantsusmaa viiks ellu abinõud, mis majandust ergutaksid. Teisest küljest on kogu euro ja rahasüsteemi usaldusväärsus väga suur väärtus," ütles Kallas. "Kui mõnele riigile tehakse järeleandmisi neist reeglitest, mida nad ise on ühehäälselt kokku leppinud, siis ei ole selline süsteem tõsiseltvõetav."

Kallas möönis, et Prantsusmaale terendab uute reeglite järgi trahvi saamise võimalus, kui eelarvedefitsiit ei lange 2015. aastaks allapoole 3% SKPst. See oleks aga Kallase sõnul "ebaproportsionaalne pahandus", kui arvestada, et lisapingutus oleks Prantsusmaa jaoks vaid väga väike osa kõigest sellest, mida uus valitsus majanduse elavdamiseks teha plaanib.

Eile ütleski Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin, et Prantsusmaa püüab siiski eelarvenormist kinni pidada. Sama kinnitass Berliini Prantsusmaa uus peaminister Manuel Valls.

Teisalt on euroalal selline riik nagu Soome, mida on Danske Banki vanemanalüütiku Lars Christenseni hinnangul tabanud asümmeetriline šokk, ehk teistest rahaliidu riikidest erinevad ja tugevamad negatiivsed mõjud.

Kui Saksamaa jaoks seisnes taoline šokk omal ajal kahe Saksamaa ühinemises, siis Soome puhul johtub see tööstuse suurte alustalade üheaegsest murenemisest (Nokia, paberitööstus). Samuti mõjutab Venemaa aja Ukraina kriis tõenäoliselt Soome majandust rohkem kui nii mõndagi teist euroala riiki. Kas rahaliidus on mehhanismi, mis taolist asümmeetrilist lööki liikmesriigi jaoks pehmendada aitaks?

Kallase sõnul mäletab ta paari aastakümne taguseid arutelusid, kus räägiti euro tulekust ja kritiseeriti just seda, et pole n-ö tagataskut (euroala oma IMFi) puhuks, kui midagi sellist juhtub. See tasku on nüüd stabiilsusmehhanismi ESM näol olemas, kokku 500 mld eurot. See on aga pigem äärmuslikuks puhuks, kui riik enam oma kohustustega toime ei tule. Soome puhul ei viita praegu mitte ükski märk, et riik abi võiks küsida, ütles Kallas.