- OMX Baltic−0,17%322,76
- OMX Riga0,06%967,02
- OMX Tallinn−0,05%2 278,07
- OMX Vilnius−0,54%1 506,08
- S&P 500−1,33%7 654,03
- DOW 30−0,24%52 731,74
- Nasdaq −2,44%26 052,16
- FTSE 100−0,26%10 725,03
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,98
- OMX Baltic−0,17%322,76
- OMX Riga0,06%967,02
- OMX Tallinn−0,05%2 278,07
- OMX Vilnius−0,54%1 506,08
- S&P 500−1,33%7 654,03
- DOW 30−0,24%52 731,74
- Nasdaq −2,44%26 052,16
- FTSE 100−0,26%10 725,03
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus kahanes
Kaupade eksport kahanes mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
Statistikaamet teatas, et mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot ja puudujääk suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 56 miljoni võrra.
Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (10%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (46 miljoni euro võrra), samuti mineraalsete toodete eksport (15 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (kasv mõlemal 3%).
Mais imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Suurim langus toimus elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sisseveos (langus vastavalt 28 ja 26 miljonit eurot). Samas kasvas mineraalsete toodete sissevedu 21 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (16%) ja Venemaa (11%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsi elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi masinaid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Rootsi (38 miljoni euro võrra) elektriseadmete väljaveo kahanemise tõttu. SRÜ riikidest kahanes enim eksport Venemaale (27 miljoni euro võrra) ja Ukrainasse (4 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh kopad, ekskavaatorid) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel). Ukrainasse vähenes kogu kaupade eksport ligi poole võrra. Enim suurenes eksport Belgiasse (21 miljonit eurot), mis oli tingitud mineraalsete toodete väljaveo kasvust.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Oluliselt vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (30 miljoni euro võrra) ja Lätist (18 miljoni euro võrra). Suurbritanniast kahanes enim mehaaniliste masinate (sh kopad, ekskavaatorid) ja mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) sissevedu. Lätist vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja elektrienergia) sissevedu. Enim kasvas kaupade sissevedu Venemaalt (24 miljoni euro võrra) peamiselt mineraalsete toodete (sh rasked õlid) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes 2014. aasta aprilliga kahanes mais eksport 2% ja import 3%.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Oravate ja sotside jutt läheb risti
Investor Toomase kommentaar
Tagasi Äripäeva esilehele