• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
Šveitsi IMD ärikooli finantsekspert ja professor Nuno Fernandese sõnul oleks pidanud Euroopa Keskpank reageerima kvantitatiivse leevendamisega 3-4 aastat tagasi ja seda umbes samal kui USA keskpank sellega alustas.
„Kui EKP oleks tegutsenud kolm aastat tagasi nagu Föderaalreserv seda tegi, oleksime suutnud vältida praegust üle-Euroopalist stagnatsiooni. EKP magas oma õige aja maha ja lubas euro kursil dollari vastu tugevneda ning intressimääradel tõusta ebanormaalselt kõrgetele tasemetele 2011-2012,” ütles Fernandes, kelle sõnul tõi see kaasa euroala ekspordi languse.
„Kärpemeetmed viisid paljud Euroopa riigid majanduslangusse. Nüüd, kolm aastat hiljem on riigivõlakirjade tootlused ajalooliselt madalal tasemel ja on selge, et EKP-l pole enam mingit rolli siin mängida,” ütles Fernandes.
Septembri alguses teatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi uutest sammudest, mille eesmärk on majandust elavdada. Keskpank langetas baasintressi uuele rekordmadalale tasemele ning hakkab alates oktoobrist võlakirju kokku ostma.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele