Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
On Šoti referendumil pistmist Eestiga?
Eesti aukonsul Šotimaal Iain Lawson, kes on teinud aktiivselt kampaaniat Šotimaa iseseisvumise poolt, usub, et selline tulemus oleks soodne ka Balti ja Põhjala riikidele.
"Šotimaa vaatab põhja poole palju rohkem kui Suurbritannia," ütles Lawson, lisades, et on väga tõenäoline, et Šotimaa taotleks iseseisvumise korral liitumist Põhjamaade Nõukoguga. "Samuti näen ma meie väliskaubanduspoliitikas sellisel juhul palju suuremat fookust Šotimaa sidemetele Põhjala ja Balti riikidega, kui see Suurbritannia kaubandusorganisatsiooni kaudu võimalik oleks. Nende huvi väiksemate turgude vastu on üsna piiratud."
2005. aastast Balti riikides konsultatsiooni- ja tarkvaraärisid arendanud šotlane Neil Mathieson ütles, et on mitmetelt eestlastelt kuulnud, et Šotimaa lahkulöömine muudaks Suurbritannia nõrgaks. Ja see oleks halb, kui taoline Euroopa suurvõim nõrgaks muutub.
"Reaalsus on aga see, et nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liit ongi juba nõrgad - äärmiselt ebaefektiivsed, võimetud tegema ja ellu viima vajalikke otsuseid. Reforme on vaja," ütles ta, lisades, et usub, et iseseisev Šotimaa võiks pikas perspektiivis brittidest edukam olla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mathiesoni sõnul on Euroopa Liidu aspektist olulisemad 2015. a valimised Suurbritannias. Eriti siis, kui võidukad on ELi referendumit lubanud konservatiivid ja EList lahkulöömist taotlev Suurbritannia Iseseisvuspartei.
Kas Suurbritannia võimalik lõhenemine võiks mõjutada NATO tippkohtumisel Wales'is tehtud otsuseid? Riigikogu liige Marko Mihkelson arvab, et ei. "Meil ei ole karta, et Walesis kokkulepitu seeläbi kuidagi nõrgemaks jääks," ütles Mihkelson.