Nordea maine vangub

Ehk on Nordeal Postimehe hiljutisest tragikomöödiast üht-teist kõrva taha panna, märgib Äripäev panka tabanud juhtimiskriisi kohta juhtkirjas.

Äripäev

Juhtkiri

Paari kuu eest Aivar Rehe lahkumise puhul Danske Bankist kirjutas Äripäev, et lõppemas on ajastu, mil pangajuht oli arvamusliider. Märkisime, et Danske uus juht Ivar Pae on tundmatu nimi, samuti Riho Undi asemel SEBd juhtiv Allan Parik ja Nordea uus juht Petri Nikkilä. Äripäeva eilse kaaneloo kaudu on Nikkilä nimi nüüd Eestis tuntud: paraku negatiivses kontekstis.

Petri Nikkilä tulekuga alanud, nüüdseks avalikkuse ette ulatunud probleemid kahjustavad ühemõtteliselt panga mainet. Seestpoolt kääriv organisatsioon kaotab reeglina tulemuslikkust. Varem või hiljem kajastuvad ettevõttesisesed pinged kliendisuhetes ning lõpuks arusaadavalt ka tegevuse tulemustes.

Äripäev kajastas eilses kaaneloos töövaidluskomisjoni jõudnud tüli, kus vastamisi olid Nordea pank ja Nordea suurkliendihaldur Hannes Veskimäe. Veskimäel läks jalgealune Nordeas tuliseks siis, kui tema juhtimisel alustas tegevust ametiühing. Selle loomise vajadus omakorda tekkis nimelt Nikkilä saabumise järel, kui töökultuur ja suhtumine töötajatesse paljude Äripäevaga suhelnud nordealaste hinnangul oluliselt halvenes.Veskimäe kinnituse kohaselt ei tulenenud organisatsioonikultuuri muutus mitte üksnes Nikkiläst: tema taha joondus teisigi juhtival positsioonil isikuid.

Juht vaikis

Tõsiasi, et Nikkilä keeldus Äripäevale tekkinud probleeme kommenteerimast, on toimetuse hinnangul halb märk. Vähemasti kaudselt kinnitab see, et tal on oma osa ettevõtte sisekliima halvenemises. Kui tema ja kogu tippjuhtkonna poolt oleks kõik ilus ja korrektne, siis pole ühtegi põhjust keelduda sel teemal sõna võtmast. Suhtlemine põhimõtteliselt ainult pressiesindaja vahendusel on tippjuhi nõrkuse märk.

Töövaidluskomisjonile esitatud materjal Nordea Eesti juhatuse käitumise kohta on jahmatav. Väidetavalt on juhatus piiranud töötajate ühinemisvabadust, usaldusisiku ja töötajate koosolekute pidamise õigust ning usaldusisiku põhiseaduslikku sõnavabadusõigust. Viimasega on kaasas käinud ähvardus lõpetada tööleping, kui meediale edastatav sõnum ei sobi Nordea juhatusele. Juhatus on inspektsioonile esitatud materjali kohaselt ka keeldunud andmast usaldusisikule töötajate kohta käivat infot ning keeldunud panga ja ametiühingute koosolekuid adekvaatselt protokollimast.

Ametiühingud kui Põhjamaade normaalsus

Lisaks sellele, et ametiühingul takistati koosolekute pidamist, keelati kasutada siseveebi ja usaldusisik Veskimäel keelati meediaga suhelda, sai Veskimäe enda sõnul otseselt ülemuselt infot, et teda on plaanis viia teisele töökohale, sest ametiühinguga tegelemise pärast ei sobivat ta suurklientidega suhtlema.

Selline suhtumine on seda hämmastavam, et Põhjamaade kultuuriruumis tegutsevale Nordeale peaks koostöö ametiühingutega olema n-ö harilik vereringe osa. Riikides, kus Nordea tegutseb, on tugevad ametiühingud, seega peaks peakontorist Eestisse saabunud juht eeldamisi ametiühinguid normaalsuseks pidama. Eestis on ametiühinguliikumine pigem nõrk ja tekib enamasti reaktsioonina probleemidele organisatsioonis. See ei saa aga olla Nordea tippjuhtkonna tekitatud olukorra õigustus.

Hardo Pajula ühepäevaseks jäänud karjäär Postimehe peatoimetajana andis huvitava õppetunni. Omanik, kes juhte määrates organisatsiooni ei kuula, seisab paratamatult lõpuks lõhkise küna ees. Ehk on Nordealgi Postimehe hiljutisest tragikomöödiast üht-teist kõrva taha panna.

Nordea maine vangub

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised