• OMX Baltic−0,03%308,04
  • OMX Riga0,36%903,32
  • OMX Tallinn−0,09%2 100,76
  • OMX Vilnius0,12%1 452,13
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 100−0,05%10 456,05
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,3
  • OMX Baltic−0,03%308,04
  • OMX Riga0,36%903,32
  • OMX Tallinn−0,09%2 100,76
  • OMX Vilnius0,12%1 452,13
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 100−0,05%10 456,05
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,3
Matsimoka Butchery lihameistrid ütlevad, et veganid on neile kasulikud. Ei, nad ei parasta kiuslikult, et "jääbki rohkem alles". Nad ei hakka ka veganitele "valeliha" tegema. Koos taimetoidutrendiga olevat inimeste teadlikkus väärt toidust kasvanud ning kui selle tulemusel süüakse küll vähem, aga kvaliteetset liha, siis on see väikestele tootjatele hoopiski teretulnud.
Lääne-Virumaal Hulja alevikus asuv lihatööstus Matsimoka on pereettevõte. Isa Aivar Inno (pildil) töötas varem loomaarstina, kuid ütles, et vorstimeistriks saamine ei olnudki eelmisest ametist võimatult kauge.
  • Lääne-Virumaal Hulja alevikus asuv lihatööstus Matsimoka on pereettevõte. Isa Aivar Inno (pildil) töötas varem loomaarstina, kuid ütles, et vorstimeistriks saamine ei olnudki eelmisest ametist võimatult kauge.
  • Foto: Andras Kralla
Matsimoka on pereettevõte, mis sai alguse juba 1980. aastate esimeses pooles, mida veab perekond Inno Kadrina lähedal Hulja külas. Nüüd tagantjärgi saab meenutada kummalisi üheksakümnendaid, kui sealsed kohalikud raha teenimiseks Venemaal lihaga äritsemas käisid, sest suurte loomakasvatuste juures tekkis just selline rahategemise võimalus. Tasub märkida, et nõukogude ajal andsid Vinni ja Hulja sovhoosid 1 protsendi kogu Nõukogude Liidu seatoodangust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele