Kui juht tahab punktist A punkti B liikuda, on tal vaja selle teekonna üle mõtisklemiseks kaaslast. Üksinda toas rääkida on kuidagi naljakas ja sõbrad või töökaaslased pole sugugi nii erapooletud ja objektiivsed, kui arvatakse.

- Kas juhtida edasi vanaviisi või võtta kasutusele coach'iv juhtimisstiil?
- Foto: Panthermedia
Inimesed õpivad üldjuhul läbi reflektsiooni. Ka juhil peab olema võimalik reflekteerida seda, mida ta kogeb. „Kui õhtul on võistlus, siis järgmisel hommikul on trenn. Tööl oli eile üks äriotsus ja homme järgmine. Juhil ei ole võimalik seda kuskile reflekteerida,“ kirjeldab juhi argipäeva EBS Executive Education OÜ juhatuse liige Peep Aaviksoo. Tema hinnangul on coaching võimalus reflekteerimiseks ka ärimaailmas.
Seotud lood
Seekordses Äripäeva raadio saates "Alustava ettevõtja A&O" tuleb juttu tööriistast, mis aitab juhil end ja oma töötajaid uuele tasemele viia ning eesmärke saavutama.
Kuigi Eesti ettevõtete juhtimiskultuur on kenasti arenenud, toetub enamik juhte siiski intuitiivsele kogemusõppele. Üksnes kuulmise järgi mängides aga suurtele lavadele ei jõua, nooti peab ka ikka tundma. „Juhi käsiraamat“ on justkui solfedžoõpik praktiseerivale juhile.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.