Suurettevõtted peavad hakkama majandusaasta aruannetesse kirja panema firma tegevuse mõju näiteks keskkonnale, samuti seda, kas järgitakse inimõigusi, ja hoidma silma peal äripartneritel. Ettevõtjad näevad selles järjekordset paberimajanduse koormuse kasvu.

- NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo suhtub uude nõudesse kriitiliselt.
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
Suurettevõtja Jüri Käo on kriitiline. „Olen põgusalt kuulnud, et midagi sellist on tulemas. Eks see on üldine trend, et administratiivne koormus, mis ettevõtjate peale pannakse, suureneb kogu aeg. Tehakse vajalik ära, aga see on jälle mingi kulu,“ ütles Jüri Käo. „Üldine foon tekitab muret. Ettevõtjad peavad tegema asju, mis ei ole ettevõtlusega seotud, riigi kontrollifunktsioonid kantakse vaikselt üle ettevõtjatele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.