Turistide hulk tõstab pead, majutuskohti on aastaga mitmekümne võrra vähemaks jäänud

Turismiettevõtjaid vaevavad ennustamatud piirangud ning tööjõupuudus, mille vastu ei saa eriti abi ka välismaalt. Hotelliärimees Verni Loodmaad paneb imestama poliitikaga kinnistatud orjamentaliteet, mille järgi tuleb lihtsamad tööd kohalikel ise ära teha ning väljast tohib appi kutsuda pigem juhte ja tippspetsialiste.

Airbnb majutajad maksavad platvormile teenustasudeks ligi viiendiku teenuse hinnast ja on sellega rahul. „Need kulud, mis läheksid omapäi turundamisele ning veebilehe haldamise peale, oleksid veel suuremad,“ rääkis Tallinnas kahte külaliskorterit välja üüriv Helena Kaisma Äripäeva raadio saates „Turismitund“.

Toitlustusettevõtjad seisavad taas silmitsi pealetungiva pandeemia ja piirangutega, kuid seekord ei pruugi nendega toime tulemiseks jõudu enam jätkuda.

Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.