Hinnatõus sõi esimese kvartali majanduskasvust valdava enamuse, aga inflatsioon näitas tõsiselt hambaid alles teises kvartalis.

- Kuigi hea hinnakonjunktuur on põlevkivitööstusele hästi mõjunud, viis imporditud kütuste ja elektri hinnatõus sektori mõju majanduskasvule sügavale negatiivsesse tsooni.
- Foto: Andras Kralla
Kui Eesti majandus jooksevhindades, nominaalselt kasvas kasvas viiendiku võrra, 8 miljardile eurole, siis reaalkasv jäi 4,3 protsendi piirimaile. "Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus," tõdes ka statistikaameti analüütik Robert Müürsepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%, jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
Sel ajal kui euroala keskmine inflatsioon on kerkinud 8,1 protsendi juurde, on Euroopa tabeli tipus ainsana üle 20 protsendi suuruse inflatsiooniga Eesti, näitab Eurostati esialgne hinnang.
Viimase kahe aastaga on Eesti majandus saanud ja veel saamas löögi mitmelt majandusšokilt, mis on halvendanud majanduskasvu väljavaadet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Isegi kui sanktsioonide mõjul peaks töötute arv äkiliselt tõusma, siis Soome vabade töökohtade arv on jõudnud ajaloo kõige kõrgeima tasemeni, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja lisab, et loodetavasti ei ole eestlastel üle lahe enam rahahäda tõttu kunagi vaja minna.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.