Kallas: NATO liigub uuele tugevdatud kaitsehoiakule
Eesti jaoks tähendab NATO uuele tugevdatud kaitsehoiakule liikumine koostöös liitlastega diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis oleks valmis kohe vajadusel Eestit kaitsma, ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaminister Kaja Kallas täna Madridis NATO tippkohtumisel.
Foto: Riigikantselei
Kallas kinnitas, et liitlaste vahel valitses tänasel Madridi tippkohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toimunud põhimõtteline muutus: Venemaast on saanud NATO ja liitlaste jaoks peamine oht.
NATO kohalolu märkimisväärne tugevdamine alliansi idariikides aitaks Eestit lisaks peamisele – täiendavale kindlustamisele, et Putinil ei tekiks tahtmist meid rünnata – muulgi moel. Eriti kui teha seda nii, nagu Eesti välja pakub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestisse ei ole tarvis ilusaid üksuseid paraadile marssima, vaid on tarvis, et vajadusel oleks suuremahuline vägi õigel ajal kohal ja sõdimisvõimeline, rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
NATO tippkohtumisel saavutatud ühine memorandum Türgi, Soome ja Rootsi vahel sillutab teed kahe Põhjala riigi liitumisele NATOga, kuid selles, mida see kokkulepe hõlmab, lähevad osalejate hinnangud lahku.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.