Tarbijahinnaindeks tõusis juulis eelmise aastaga võrreldes 22,8 protsendini, kaubad kallinesid 17,7 protsenti ja teenused 33,1 protsenti, teatas statistikaamet.
Kodudesse jõudnud elekter oli juulis pea kaks ja pool korda kallim kui aasta tagasi.
Foto: Liis Treimann
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta juuliga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%.
Statistikaameti arvutatud inflatsiooninäitajat on uhkelt kergitanud elektrihinna tõus – nii uhkelt, et sellel ei paista elektrihindade kui sellisega mingit seost olevat ning praegune inflatsioon on 2-3% võrra suurem, kui peaks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.