Tallinnas peab peagi olema igal elamul biojäätmete konteiner või kompostija
Praegu peab Tallinnas olema biojäätmete konteiner elamutes, kus on vähemalt kümme korterit, kuid juba tuleva aasta 1. aprillst peavad biojäätmeid liigiti koguma kõik tallinlased.
Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.
Tallinna eelarvest kulub rohepealinna projektidele 10 miljonit eurot, mis läheb suures osas kommunikatsioonitegevusele. Tekib küsimus, kas kommunikeeritav roheline pealinn Tallinn on siis ikka nõnda keskkonnasõbralik või turundatakse see rohelisemaks, arutleb Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.
Tallinna eelarvest on tiitlile „Roheline pealinn“ arvestatud 10 miljonit, mis hõlmab suuresti sündmusi ja turundust. Roheinvesteeringud tulevad linna eelarve teiste ridade tagant.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.