Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettevõtte partnerid välismaal, oli see tõsine löök Eesti ettevõtte mainele.

- Foto on illustreeriv.
- Foto: Liis Treimann
Äripäeva mai ajakirjast saab lugeda ka muude küberpettuseskeemide kohta, millega on Eesti inimestelt raha varastatud.
Tänavu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha üritatakse välja petta niinimetatud tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad näiliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi või võltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise.
Kogu sündmuste ahel saab sageli alguse ettevõtte mõne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele võimaluse jälgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis õigel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.
Nagu mainitud, on mõned pettusekatsed tänavu paraku juba ka edukaks osutunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.