Ravimite hulgiturul hoitakse väiksed tegijad söögilaua juurest eemal

Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.

Ravimi- ja apteegiäri lahutamist tuleb jätkata, praegune olukord ei saa riiki rahuldada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev töötas läbi paarsada Eesti apteekide majandusaasta aruannet ning leidis mustreid ja diile, mis lubavad väita: apteegiturul käib suur näitemäng.

Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.