Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmise hooaja võitja, Bolti kaasasutaja Martin Villig kuulutas täna Äripäeva meediamajas avatuks konkursi uue hooaja, kus parim idee nopib kevadel 10 000eurose peaauhinna.
Ettevõtja Martin Villig helistab arvamuskonkursi Edukas Eesti hooaja avakella. Sarnasus börsikellaga on juhuslik. Taustal Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Foto: Andras Kralla
Paku hea idee ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis juba 13. aastat järjest. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi 13. hooaeg kuulutati välja otseülekandes Äripäeva meediamajast. Piduliku avalöögi andis eelmise hooaja võitja Martin Villig, kes kinnitas Äripäeva arvamustoimetajale Karl-Eduard Salumäele, et annetas oma võidusumma Heateo Sihtasutusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Villig pakkus võiduloos, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse. “Mulle üldiselt tundub, et mõttelaad ühiskonda tagasi anda levib,” ütles Villig.
Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv märkis, et arvamuskonkurss Edukas Eesti toob alati kokku nimeka seltskonna kirjutajaid, kelle seas on nii ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi kui ühiskonnategelasi, mullu osales konkursil ka üks minister. Siiski ei maksa tema sõnul arvata, et nimi ja tiitel kuigivõrd tähtsad on – žürii silmis maksab ikkagi idee.
“Näiteks aasta tagasi oli samuti võitja nimi Martin, ent tegemist oli hoopis üliõpilasega, mitte globaalse ettevõtte rajajaga,” märkis Korv. Tegemist on Martin Palmistega, kes pakkus välja uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga.
Võistlustööd, samuti kõik konkurssi puudutavad uudised, kommentaarid ja podcast'id on seegi kord täispikkuses loetavad ja jagatavad ka väljaspool Äripäeva tellijate ringi.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni. Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest.
Žürii nimel avamisel sõna võtnud Verstoni juht Veiko Veskimäe andis ka väikese vihje kirjutajatele. “Kuigi teemasid, mis meid mõjutavad on palju, tuleb kindlasti mõelda loodusele. Kõik lood, mis on seotud jätkusuutlikkusega, parema tasakaalu leidmisega inimese ja looduse vahel on eriti teretulnud,“ ütles Veskimäe.
Sõlmime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?