Tallinn kannab tuleval aastal spordipealinna tiitlit ning eesmärk on jõuda liikumisharrastustega ka nende inimesteni, kes on neist seni kõrvale jäänud.

- Tallinna abilinnapea Kaarel Oja (vasakul) võttis vastu Euroopa spordipealinna tiitli.
- Foto: Erakogu
Euroopa spordipealinna aasta on jagatud 12 erinevaks teemakuuks. Jaanuaris on fookuses suusasport, veebruaris kahevõitlus, märtsis uisusport, aprillis matk ja kepikõnd, mais jooksmine, juunis jalgrattasport, juulis rannasport, augustis pallimängud, septembris orienteerumine, oktoobris fitness, novembris mõttemängud ja detsembris discgolf.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jalgpall peab Eestis saama samamoodi ühiskonna ja majanduse osaks nagu Põhjamaades, ütles endine tippjalgpallur Ragnar Klavan Äripäeva raadiole, kommenteerides kandideerimist Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks.
Jätkuva kasvuruumiga Eestis avatakse aina uusi ja uusi klubisid
“Võimlema peab,” ütlevad Eesti spordi- ja fitnessiklubide eestvedajad, aga mitte oma keha liigutamise, vaid klubide laienemise kohta.
Tallinna koalitsioonileppest leiab punkte, mis võivad tööd anda taristuehitajatele ja arendajatele, tõmmata sirgemaks bürokraatia keerdkäigud ning tuua siia rohkem turistide raha.
Ka Villig avas oma padeliäri
Maailma kõige kiiremini populaarsust koguv spordiala padel ei ole Eestigi ärimehi külmaks jätnud. Hoogsalt ratsutatakse laineharjal, mis tõotab veel tuure koguda.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.