KPMG uuring: vähem kui pooled Eesti suurfirmadest koostavad kestlikkusaruande
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
KPMG kestlikkus- ja finantsaruandluse nõustamise teenusliini juht Siim Kannistu toob välja kolm viisi, kuidas ESG toob ettevõtjale praktilist kasu.
Foto: Jake Farra
Eestis on kestlikkusaruande kohuslasi vähe, sest meil pole palju suuri ettevõtteid, kes piirmäärad ületavad. Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal on aruandluskohuslaste protsent lausa üle 90.
Äripäev tegi koos Sustinerega ära väiksemas mahus kahese olulisuse hindamise. Loe lähemalt, mis kahese olulisuse analüüs on, kuidas seda tegime ja meile oluliste mõjukohtadeni jõudsime.
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.