Rootsi kergitab kaitsekulud NATO küsitud kõrgusele
Rootsi plaanib tõsta oma kaitsekulud 3,5 protsendini SKPst aastaks 2030 ja teeb kokku 28 miljardi euro suuruse kaitseinvesteeringu, mida rahastatakse laenuga.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul suhtleb Eesti tihedalt naaber- ja lähiriikidega, et liikuda ühiselt jalaväevastaseid maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumise suunas.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.