Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.
Kuigi toidujäätmete liigiti kogumine on märgatavalt paranenud, viskavad inimesed ikkagi toitu koos pakenditega minema.
Foto: Liis Treimann
Keskkonnaagentuuri värskest prügiuuringust selgub, et segaolmesse satub endiselt prügi, mida oleks mõistlik liigiti koguda ja ringlusse suunata. Peamiselt on segaprügi hulgas biojäätmed, paber ja kartong ning plast, mida kõike on pisut üle 20%. “Siin on ruumi veel küll, kuidas liigiti kogumist arendada,” ütles uuringu üks läbiviijatest Harri Moora.
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii sõidame sama raja peal edasi ja ilmselt teeme seda ka peale jäätmereformi jõustumist, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.