Ebaselgus maksis kätte: preemiata jäänud töötaja vaidles tööandjalt raha välja

Töötaja esitas viimistlusfirmale hulga nõudmisi: tõendada töösuhte olemasolu, tunnistada diskrimineerimist, maksta välja hüvitis ja saamata jäänud palk. Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, aga kõike soovitut ta ei saanud.

Ühtsed ja läbipaistvad palgasüsteemid on pigem suurettevõtetel, VKEd võivad tahtmatult palgalõhet hoopis suurendada, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.

Kui diskrimineeriv palgaerisus on üks levinud viise ebavõrdseks kohtlemiseks, siis väikelapse kõrvalt tööle naasva ema „unustamine“ töö ümberkorraldamisel on samuti üks sagedasemaid juhtumeid, kus tuleb diskrimineerimise keeldu meelde tuletada, kirjutab advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.

Praegusel ajal on töötajad väga varmad igasugust tööandja tegevust töökiusuks liigitama, kuid peab meeles pidama, et kokkulepete sõlmimine, töö kontrollimine või ebameeldiva tagasiside andmine ei ole töökius, kirjutavad Äripäeva teabevaras LEADELL Pilv büroo advokaadid Epp Lumiste ja Kaili Rätsepp.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.