Pereettevõte võitles iga projekti eest. “Meie sektor saavutas põhja 2025. aastal”
Klaaskonstruktsioonidega tegutsev Vitrecon enda hinnapiirist pakkumistel allapoole ei lähe. “Ma naeran alati, et palju lihtsam on pankrotti minna nii, et lihtsalt istud ja ei tee midagi,” ütles ettevõtte kaasomanik Rita Väling.
Partnerid elus ja äris Rita ja Janno Väling ütlevad teineteisele: “Koos saame hakkama!“
Foto: Erakogu
Nulliprojekte on ettevõte vastu võtnud, kui on valik, kas teha tööd või istuda kodus. “Valime töö, sest tööandja vastutus on tagada töötajate hõivatus ja madal koormus mõjub motivatsioonile halvasti,” ütles Väling Delovõje Vedomostile.
Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis.
Kaheksal suuremal arendajal on praegu Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis 450 uut valmis korterit, lisaks valmib paari aasta jooksul veel üle 1600 uue kodu.
Tallinn jõuab esimesele pilvelõhkujale taas sammu võrra lähemale, sest Hepsor ja Sonny Aswani ettevõte leppisid kokku, et viivad Manufaktuuri kvartalis toppama jäänud pilvelõhkuja plaani nüüd ühiselt ellu.
Ehitussektor on uue aasta eel ootusärevil, kuid sugugi kõik ei usu vaikset rõõmusosinat, et turg hakkab taas elavnema. Küll aga nõustuvad ettevõtjad, et tulemusi lörtsivad kaks teravat probleemi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.