Argus Interceptioni lahendust kasutavad ka Saksa kaitsejõud.
Foto: dpa/Scanpix
Teadupärast on kaitseplaneerimise suur tragöödia selles, et alati valmistutakse eilseteks lahinguteks. Sõda Ukrainas on näidanud ümberlükkamatult, et droonid on 21. sajandi sõjapidamise lahutamatu osa. Ent see, mida näeme praegu Donbassis, on samuti peagi mineviku muusika.
Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) toetab 3,7 miljoni euroga üheksat Eesti kaitsetööstuse projekti, milles enamus on seotud droonide ja küberlahendustega.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Ilma Ukrainas testimata on väga keeruline oma droone edasi arendada ja on oht konkurentidest maha jääda, rääkis kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions juht ja osanik Jaanus Tamm.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.