Kümnete miljonite suuruseid kaitseväe hankeid võitvas äris lõhnab OÜtamise järele
Suuri kaitseväe hankeid võitnud kahemehefirma maksis töötajatele alla miinimumpalga ja võttis kasumi dividendina välja. Maksuõiguse eksperdi hinnangul on sel OÜtamise lõhna.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
kuidas õnnestus kahemehefirma 365JP-l võita kümnete miljonite eurode väärtuses kaitseväe hankeid;
miks näeb maksuõiguse ekspert Kaido Künnapas ettevõtte palga- ja dividendiskeemis OÜtamise lõhna;
mida vastasid 365JP juhatuse liige Ulvar Järvepera ja RKIK kriitikale ettevõtte tasustamise ning hangetel osalemise kohta.
365JP omanikud oma ärist rääkida ei tahtnud. Pildil üks omanik Tanel Peeters.
Foto: Erki Pärnaku/Õhtuleht/Scanpix
Kaitseväelastele toidupakke komplekteeriv firma 365JP on viimastel aastatel võitnud suuri Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hankeid ja seetõttu kordades käivet ja kasumit kasvatanud.
Maksuamet on aina enam tähelepanu pööramas vabatahtliku reservi sissemaksetele. Probleemid tekivad sageli sellest, kuidas on reservi moodustamine sõnastatud põhikirjas ning reservi sissemakseid sõnastatud osanike otsuses, kirjutab Soraineni advokaat ja maksuõiguse ekspert Kaido Künnapas.
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Kui seni vedasid raadiosageduslikke ja eriotstarbelisi elektroonikaseadmeid arendava Ranteloni kasvu Ukraina sõjaga seonduvalt Euroopa kliendid, siis Iraani sõda on toonud päringuid ka Araabia riikidest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.