Iga päev jääb Eestis liiga palju vanu kodumasinaid ja teisi elektroonikaseadmeid nõuetekohaselt kokku kogumata – nad ei jõua tootjate ega sertifitseeritud jäätmekäitlejate kätte, mistõttu suureneb meie kõigi ühine keskkonnakoormus, kirjutab tootjavastutusorganisatsiooni EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa.

- Margus Vetsa.
- Foto: erakogu
Arvatakse, et 2019. aastal tekib kogu planeedil 50 miljonit tonni e-jäätmeid. Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid 20% e-jäätmetest. See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Jäätmete ebaseadusliku saatmisega arenguriikidesse põhjustatakse tõsiseid tervise-, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.