Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Milline on lahendus, kirjutab Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

- Koroonavaktsiin.
- Foto: Liis Treimann
Olin naiivne. Eelmisel suvel kujutasin ette, et vaktsiinid saabuvad aasta lõpus ja veebruariks olen vaktsineeritud. Praegu istun endiselt, mask peas, töökohas, ja värisen selle pärast, ega mu laps koolist koju haigust too. Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Haiglates otsitakse tikutulega riskigrupi inimesi, kellele süstida õhtune ülejääk, aga samal ajal soovivad sajad tuhanded tööinimesed vabaneda haigusehirmu painest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.