TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Nordica, riigi lennufirma seni viimane tiivasirutus.
Foto: Erik Prozes/Postimees/Scanpix
Ma olen Tallinna lennujaama sage kasutaja, kuna ma lendan tihti, et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, külastada oma kodumaad ja käia puhkusereisidel. Minust on saanud Eesti lennundussektori huvitatud vaatleja – tegu on majandussektoriga, millele on kulutatud riigi raha ja mille puhul kriisid esinevad sagedamini kui päikesepaiste aprillis. On ehk aeg vähendada Eesti lennundussektoris ambitsioone ja riigi kaasatust?
Kliimaminister Kristen Michal ütleb, et Eesti väiksust ja asukohta silmas pidades on siin ühenduste hoidmine kriitiliselt tähtis. Sestap ei välista ta ka tulevikus järgmise riikliku lennufirma loomist.
Nordica saamislugu oli niigi lubamatult skandaalne. Selle lõpp – vähemasti riigi omanduses – ei tohi samasuguseks kujuneda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.