Teadlane: rohelise ja kasvava majanduseni viib käänuline rada
Kui Eesti ja Euroopa Liit tegutsevad maailmas, kus Hiina, India ja USA ei vii ellu mõjusat kliimapoliitikat, siis jääb see võitluseks tuuleveskitega, kirjutab EBSi professor ja rektor Meelis Kitsing Äripäeva essees.
„Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“ on paljudele igaveseks meelde jäänud Paul-Eerik Rummo kirjutatud laulusõnad, mille populariseeris mängufilm „Viimne reliikvia“. Sarnane mõttekäik, mis sai tuntuks Silicon Valley algusaastatel aastakümneid tagasi, ütleb, et kõige parem viis tuleviku prognoosimiseks on see tulevik ise luua.
„Valitsus on kokku leppinud, et tööstuse arendamine [on oluline], sest kui vaatame jõukaid riike, nagu Rootsi, Soome ja Norra, siis nende vundament on pikaaegne tööstus,“ räägib saatekülaline, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses tööstuspoliitika ja selle rakenduskava, räägime ka maksudest ja suurte investeeringute meelitamisest Eestisse.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.