Ülle Pind: kas naisjuhtide klaaslagi on valatud haridusest või hoiakutest?
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
“Eesti tööturg on segregatsioonist tugevalt mõjutatud ning pealtnäha korrektsele personalijuhtimisele vaatamata lastakse valikuid tehes end mõjutada kindlatest tunnustest,” kirjutab juhtimiskoolitaja Ülle Pind.
Foto: Erakogu
Praxise kahe aasta jooksul läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis naisjuhtidel ees klaaslagi ning mehi vaevab privileegipimedus. Uuringu tulemused on tekitanud elavat arutelu ja vastukaja, olukorda nähakse erinevalt.
Naiste brutotunnitasu oli 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel, kõige suurem oli vahe finants- ja kindlustustegevuses, kus vahe ulatus üle 25%, teatas statistikaamet.
Valitsuse moodustatud nimetamiskomitee, mis teeb ministritele ettepanekuid riigifirmade nõukogu liikmete valimiseks, uuendas eelmisel nädalal oma tegutsemise põhimõtteid.
Kuigi naisadvokaatide osakaal juhtivatel kohtadel kasvab ning vananenud ettekujutus klassikalisest advokaadist vaikselt mureneb, märgitakse vahel ikka, et madalam hääl ja vähem blondid juuksed mõjuksid usaldusväärsemana.
Sooline palgalõhe näitab statistikas vähenemismärke, ent palgalõhe puhul tuleb vaadata numbrite reastamise kõrval ka arvude taha, saamaks aru, millist lugu need räägivad ning kui palju tegelikult soolisus palga suurust mõjutab, kirjutab Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.