TalTechi õppeprorektor: kuidas väljakutsepõhine õpe loob tuleviku majandust
Ebakindlusi täis aeg nõuab ülikoolilõpetajaid, kes ei oota elult valmis juhendeid ja ideaalseid tööülesandeid, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Ingrid Pappel.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) maskott, igavene üliõpilane Juulius.
Foto: Andras Kralla
Eesti ettevõtluskeskkond on kasvanud tempokalt, kuid kõlama jääb mure tööjõupuuduse pärast. See aga ei väljendu enam mitte arvudes, vaid mõtteviisis – puudu on inimesi, kes julgeksid mõelda raamidest välja.
Tark tööandja ei oota, kuni töötaja talle uksele koputab, vaid hoolitseb järelkasvu eest ise. Sellest hoolimata paljud tööandjad seda veel ei tee, tõdeb Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Ametnikud ja rektorid on mugavustsoonist välja tulnud, peame sama tegema
Järgneva paari aasta jooksul sõltub Eesti innovatsioon idufirmategijate asemel valdavalt keskealistest meestest, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois.
Eesti suunab praegu piiratud ressursside juures enamiku tudengitest kõige kallimasse kõrghariduse vormi, kuigi majanduse konkurentsivõime eeldab vastupidist, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.