Emma Susanna Saulep: lõpetame kellakeeramise! Väsinud Eesti ei ole edukas Eesti
Kasu kellekeeramisest pole ollagi, kahju saavad eriti noored, aga ka näiteks põllumajandus. Aeg on asi lõpetada, kirjutab Kindluse kooli õpilane Emma Susanna Saulep arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud võistlustöös.
Taskukell end kahjuks ise ei keera. Inimese bioloogilise kellaga on sama lugu.
Foto: DPA/Scanpix
Ärkasin eile hommikul ja avastasin, et kell on tund aega rohkem kui peaks. Õnn, et see juhtus just pühapäeval. Oleks olnud esmaspäeva hommik, oleksin ma kas a) saanud tund aega vähem magada või b) jäänud lihtsalt kooli hiljaks.
Eesti räägib innovatsioonist ja tootlikkusest, kuid jätab tähelepanuta kõige olulisema sisendi – õpetajad. Ilma nendeta ei ole ka majandusel pikas vaates kasvu, kirjutab Kristel Kindsigo arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Eesti võiks õppida suurettevõtetelt Euroopas, kus intressirisk ei ole juhus, vaid standardiseeritud juhtimispraktika, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Kestvat loodushoidu ei saa luua käsuga. See peab kasvama vabast valikust ja mõistmisest, et loodust hoides hoiame ka iseennast, kirjutab Pille Ligi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.