Eesti ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks oma toodete ja teenuste sidumine riigi kaitse- ja julgeolekuprioriteetidega, kirjutab kommunikatsiooniagentuuri Meta Advisory valitsussuhete erinõustaja Kairi Uustulnd.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- millistes kaitsevaldkondades ja hangetes avaneb Eesti ettevõtetele lähiaastatel kõige rohkem võimalusi;
- kuidas on Ukraina sõja õppetunnid muutnud Eesti kaitsehankeid kiiremaks, paindlikumaks ja innovatsioonipõhisemaks;
- miks rõhutab Kairi Uustulnd, et ettevõtte edu ei sõltu ainult tehnoloogiast, vaid ka riigi otsustusprotsesside mõistmisest.

- “Kaitsevaldkonna investeeringute kasv loob võimalusi oluliselt laiemale ettevõtete ringile kui traditsiooniline kaitsetööstus. See hõlmab näiteks nii tehnoloogiaettevõtteid, tootmisettevõtteid, logistika- ja tarneahela partnereid, energeetikaettevõtteid, ehitus- ja taristuarendajaid kui ka side- ja andmesideteenuste pakkujaid,” toob Kairi Uustulnd välja.
- Foto: Erakogu
Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Venemaa on jätkuvalt Eestile suurimaks ohuks. Nagu sõda Ukrainas on näidanud, pole seda ohtu võimalik pelgalt läbirääkimiste teel vähendada. Valitsus ja avalik sektor keskenduvad laiapõhjalisele riigikaitsele, sealhulgas konkreetsetele sammudele, mis puudutavad nii kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonna kaitset, ettevõtete vastupanu tugevdamist, energeetikat, ühendusi ja taristu kaitset.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selgi aastal on ootus või vähemalt lootus, et sõda Ukrainas võiks lõppeda. Pole aga selge, kuidas see peaks juhtuma.
Börsil noteeritud ehituskontsern Nordecon sai enda portfelli juurde tööd 110 miljoni euro eest, kui hakkab rajama taristut Pärnumaale.
Suuri kaitseväe hankeid võitnud kahemehefirma maksis töötajatele alla miinimumpalga ja võttis kasumi dividendina välja. Maksuõiguse eksperdi hinnangul on sel OÜtamise lõhna.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.