Sõda Iraanis kergitas nafta hinda ja pani aktsiafutuurid langema
Nädalavahetusel lahvatanud rünnakud ühelt poolt USA ja Iisraeli ning teiselt poolt Iraani vahel on turgudele tekitanud suuremad liikumised, investorid liiguvad riskivaradest turvasadamate poole.
USA aktsiaturgudel on oodata tugevat müügilainet ja ekspertide hinnangul kestab ebakindlus pikemalt.
Foto: AP/scanpix
Naftaturul vaibus osa järsust hinnatõusust, mis algas äkkreaktsioonina, kus Brenti toornafta hind kerkis korraks kuni 13%. Seejärel andis hind veidi järele, taandudes 76,8 dollari juurde barreli kohta, mis on 6,8% varasemast kõrgemal.
Uus konflikt on pannud ärevusse Pärsia lahe naftariigid ning tekitanud üleilmsel turul hirmu võimaliku eskalatsiooni ees. Kuigi turud avanevad alles esmaspäeval, analüüsime, kuidas pinged võivad mõjutada maailmaturge ja mida see võiks tähendada Eestile.
Lähis‑Idas paisuv konflikt USA‑Iisraeli liidu ja Iraani vahel on viinud olukorrani, kus maailma juhtivad konteinerlaevaoperaatorid väldivad üha laialdasemalt Pärsia lahte.
Iraani võimud kinnitasid, et riigi kõrgeim liider ajatolla Ali Khamenei hukkus USA ja Iisraeli ühistes õhulöökides Teheranis. Rünnaku ajal oli Khamenei oma tööruumides. Järeltulijat pole veel nimetatud ning leinajad kogunevad pealinna tänavatele.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.