Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See asi tuleb lõpuks korda saada
Kui kaua veel lastakse majandusaasta aruannete esitamise kohustusele vilistada, küsib Äripäev juhtkirjas.
Elame ajas, kus meil oleks tehniline võimekus ettevõtete peamiste majandusnäitajate reaalajas avaldamiseks. Selle asemel sõidavad tuhanded ettevõtted kevadel arusaamatutel põhjustel pikendatud majandusaasta aruannete tähtajast lihtsalt üle. Ja midagi peale mõningase näpuviibutuse stiilis „lapsed, ärge enam nii tehke“ ei juhtu.
Maksuameti teatel on e-residentide Eestis registreeritud ettevõtete kohta sageli ainus infoallikas majandusaasta aruanne, mille esitamise korrektsus on aga teatavasti enam kui nõrk.
Eelmise aasta majandusaruande jättis tähtajaks esitamata 30 protsenti sellistest ettevõtetest, kelle käive ületab käibemaksukohustuslase piiri. Pangad vaatavad mitte-esitajate poole altkulmu ning ministeerium valmistub hilinejaid kiiremini trahvima, sealjuures võib trahvida ka juhatuse liikmeid isiklikult.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.