Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nüüd pole muud kui aktsiaid ostma
Kasvanud inflatsioonihirmu taustal ei ole teha muud kui ettevõtetel ettevaatlikult hinda tõsta ja ehk investeeringuteks laenugi võtta, töötajatel mokaotsast palka juurde küsida ning investoritel ikka aktsiaid eelistada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Seda siis, kui inflatsioon tõepoolest jätkuvalt pead tõstab ja jääb keskmiselt 2% ringi. Kõik need soovitused steroididel muudavad aga hirmu kiire inflatsiooni ees isetäituvaks ennustuseks ning viivad tahes tahtmata keskpankade rahapoliitika karmistumiseni. Siit edasi vapustusteni finantsturgudel, ettevõtete investeeringute kokkutõmbumiseni ning tagatipuks hoiustajate säästude sulamiseni.
Tänavuseks inflatsiooninumbriks prognoosib keskpank jätkuvalt alla 2% ning järgmiseks veelgi vähem, seega kuigi lühiajaliselt näeme suuremaid numbreid, on pika aja peale Euroopas tugevat inflatsiooni oodata jätkuvalt ennatlik, märkis Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Inflatsioon tõusis USAs aprillis viimase 12 aasta kõrgeima tasemeni, sest Ühendriikide majandus on taastumas ning energiahinnad hüppasid kõrgemale, teatas tööministeerium kolmapäeval.
Parunmünchhausenlik pretsedenditu rahaloome võib olla võõrastav, aga mitte tingimata halb – kuniks sellesse usutakse, kirjutab LHV Groupi juht Madis Toomsalu Äripäeva essees.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.