Üha massilisemate telefonipettuste läbiviijate endi kohta rohkem teada saamine on oluline viis, kuidas seda kuritegevust paremini mõista ja takistada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Telefonipettuste pandeemiast on räägitud mitme nurga alt, alustades sellest, kui laialdaseks need on muutunud. Või sellest, et pettuste tase ja õnnestumine on hüppeliselt kasvanud, mistõttu ei tohi mitte keegi ohvriks langemise riski üleolevalt suhtuda.
Eksperimendi käigus petturite kõnekeskusesse tööle kandideerunud Äripäeva ajakirjanikku Polina Volkovat pani imestama, et leidub eestlasi, kes soovivad töötada iga päev, et varastada kaasmaalaste elusäästud.
Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.