Juhtkiri: Kas Eesti Energia tuleb börsile?

Otsus, mis peaks olema majanduspoliitiline ja tehtama riigi huvidest lähtuvalt, hulbib koalitsiooni enda mingites poliitilistes allhoovustes. Justkui ei suuda võimupoliitikud prognoosida seda, kas EE börsiplaan toob neile poliitilist profiiti peatsetel riigikogu valimistel või vastupidi - sööb hääli. Või kui valijaile meeldib börsile viimise idee, võimalus lüüa kaasa omamaise majanduse arendamises, siis kes endale lõpuks loorberipärja saab. Paistab, et Partsile koalitsioonipartnerid seda loovutada ei taha.

Arengufondi majanduseksperdil Heido Vitsuril on õigus - riigikogu valimised on liiga lähedal (vt kolumn kõrvalleheküljel). Aga mida rohkem EE vähemusosaluse börsileviimise otsusega venitada, seda lähemale valimised jõuavad. Kui reformierakondlastel ongi kavas võimalikult kaua otsustamisega viivitada või veel enam, aeg üldse maha võtta, siis toimetuse arvates ei jää kaotajaks mitte Parts, vaid EE, kelle investeerimisplaanid hakkavad kõrbema. Raha EE juhi Sandor Liive sõnul sel aastal vaja pole. Küll on vaja tagatist, et see raha tuleb, nagu märgib ka Vitsur oma kolumnis.

Parim tagatis on valitsuse selge otsus - raha hangitakse juurde börsilt. Või otsib riik ise vahendid või tuleb ettevõttel laenu võtta.

Kaotajad on ka kodumaised potentsiaalsed investorid - need on muuseas ka valijad - ja riik. Sest Eesti energeetika tulevik paistab endiselt läbi udu. Ja kui praegune valitsus EE börsile viimise põhimõttelist otsust vastu ei võta, siis järgmist võimalust selle otsustamiseks ei pruugi niipea enam tulla. Kas Reformierakond on sada protsenti kindel, et ta on ka järgmises valitsuses esimene viiul?

Toimetus on veendunud, et parim viis hankida raha EE-le on teha seda börsi kaudu. Seda siis, kui börsikava raha ette soodustusteks (Partsi nägemuses) laiali ei jaga. Kui EE kaupleb aastast 2013 täielikult avanenud turul, siis, nagu Liive on öelnud, tuleks ka raha hankida avatud turult. Jutt käib vähemusosaluse müügist ehk kontroll jääb riigile.

 

 

Autor: 1185-aripaev