Odav ja roheline viis vesiniku tootmiseks

Zhang on sellega hakkama saanud, töötades läbi hiiglaslikud ensüümide andmebaasid ning lisades 14. komponendi – koensüümi, mis aitab mõnedel ensüümidel korralikult funktsioneerida. Ajakirjas Public Library of Science avaldatud raporti järgi ehitasid nad reaktori, kus nende ensüümide kokteil segati tärklisega. Ja – oh imet – sellest mullitas välja vesinik.

Hetkel on kõige odavam vesiniku tootmise meetod metaani reageerimine veeauruga. Kasutatav metaan saadakse maagaasist – vesiniku tootmise mõte aga on fossiilsetest kütustest sõltuvuse vähendamine. Kui tahame, et vesinikust saaks tulevikus praegu kasutatavate kütuste aseaine, peame sellest vastuolust mööda hiilima. Seega ei ole metaani kasutamisel mõtet, sest fossiilsed kütused on ammenduv ressurss ning nende põletamine põhjustab kliima soojenemist.

Eesmärgiks on seega saada vesinikku taimedest. Dr Zhangi meetod on üheks sammuks selles suunas. Kuigi tema raja lähteaineks olev tärklis on veel suhteliselt kallis aine, on tema meetod efektiivsem kui teised siiani välja pakutud taimsest materjalist lähtuvad alternatiivid. Töö tõestab ka sellise meetodi võimalikkust. Praegu töötavad Zhang ja tema kolleegid veelgi pikema raja kallal, mis algaks tselluloosist. See on palju levinum glükoosi polümeer kui tärklis, kuid seda on ka raskem lõhustada. Kui ta suudab panna oma ensüümid tselluloosist vesinikku tootma, on tõesti lootust kunagi vesinikku põhilise kütusena kasutama hakata.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.