- OMX Baltic0,01%308,39
- OMX Riga0,28%902,59
- OMX Tallinn0,1%2 104,65
- OMX Vilnius−0,06%1 451,83
- S&P 5000,22%7 374,06
- DOW 300,74%52 232,33
- Nasdaq −0,34%25 390,45
- FTSE 1000,65%10 529,89
- Nikkei 2254,61%72 366,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,14
- OMX Baltic0,01%308,39
- OMX Riga0,28%902,59
- OMX Tallinn0,1%2 104,65
- OMX Vilnius−0,06%1 451,83
- S&P 5000,22%7 374,06
- DOW 300,74%52 232,33
- Nasdaq −0,34%25 390,45
- FTSE 1000,65%10 529,89
- Nikkei 2254,61%72 366,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesinik kütusepaaki. Ilma plahvatusohuta
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
Üks võimalus on siduda vesinik mingi muu elemendiga tahkeks ühendiks, mis on võimalik hiljem lagundada. Nii saaks suuri vesinikukoguseid mahutada väga väikese ruumi. Kuid hiljem ühendi lagunemisel tuleb vesiniku eraldumist väga täpselt kontrollida, et ei järgneks plahvatust, kirjutas New Scientist.
USA Utah ülikooli keemik Zhiang Fak on leidnud mooduse, kuidas neid lagunemisreaktsioone kontrolli all hoida.
Nimelt pakub ta välja lahenduse: siduda vesinik liitiumiga, tekivad liitiumhüdriid ja liitiumhüdroksiid, millest on võimalik vesinik hiljem erinevate katalüsaatorite, näiteks plaatina abil kätte saada.
Teadlased taotlevad lahendusele patenti, nende sõnul on tegu ohutu ja kuluefektiivse moodusega vesiniku kasutamiseks autokütusena.
Hetkel kuum
Intervjuu pereäri noore juhiga
Investorite küsitlus järgmise kümnendi ostuideedest
Podcastid
Enimloetud
1
2
Intervjuu pereäri noore juhiga
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele