• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−0,08%64 566,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−0,08%64 566,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
Rootsi Uppsala ülikooli professori Rajeev Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks, kirjutas fyysika.ee Physorgi vahendusel.
On selge, et tulevikuautot peavad loobuma bensiini ja sisepõlemismootorite kasutamisest, et võidelda globaalse soojenemise ja kütusevarude lõppemisega.
Üks peamisi võimalikke tehnoloogiaid on kütuseelemendid, mis kasutavad vesinikgaasi kütusena. Eelisteks on vesiniku suur hulk Maal ning see, et vesiniku reageerimisel hapnikuga energia vabastamiseks tekib ainsa produktina vesi, mis on loodusele kahjutu. Siiani on aga probleemiks vesiniku kompaktne salvestamine.
Teadlased on palju pingutanud, et absorbeerida vesinikku metallipulbritesse, niinimetatud metallihüdriididesse. Magneesium suudab siduda kuni 7,7 massiprotsenti vesinikku ja seda on laialdaselt uuritud, sest raua ning nikli katalüsaatorina toimivate osakeste lisamisega on võimalik saavutada vesiniku kiire salvestamine ja vabastamine.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele