EMSL: valitsus võiks erakondade asemel toetada vabaühendusi

Erakondadesse kuulub Eestis alla 5% elanikest, kodanikuühendusse aga küsitluste põhjal vähemalt 20%. 94 miljonit krooni oleks mõeldud kuue parlamendis esindatud ja veel kahe valimistel üle 1% häältest saanud erakonna jaoks, tulumaksusoodustusega avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja on aga kantud üle poolteise tuhande organisatsiooni ning kokku on Eestis registreeritud üle 26 000 mittetulundusühingu ja sihtasutuse.

"Kõik argumendid, mida Kristen Michal toob erakondade rahastamise suurendamiseks - põhikulude kasv, liikmeskonna suurenemine, igapäevategevuste kallinemine - kehtivad täpselt samamoodi tuhandete kodanikuühenduste puhul," ütles Mänd. Viimaseid rahastab riik aga peamiselt projektipõhiselt, mis vähendab nende suutlikkust organisatsioone arendada ning pikaajalist mõju omavaid tegevusi ellu viia.

"Kui erakonnad soovivad oma tulusid kasvatada, ei peaks nad seda kindlasti tooma näitena kodanikuühenduste toetamise suurendamisest," ütles Mänd.

"Ka on probleemiks, et rahastamise eesmärgid peaksid olema konkreetsete tulemustega, mõõdetavad, ajastatud, realistlikud ning osapooltele teadvustatud, mida erakonnad kipuvad ainult teistelt nõudma," lisas Mänd.

Lisaks on tema sõnul aastatega paranenud vabaühenduste võime oma tegevusest läbipaistvalt aru anda ja vastutada, mida erakondade kohta öelda ei saa. Rahvusvahelise praktika põhjal ei loeta Eestis erakondi ja nende toetamiseks loodud organisatsioone avalikes huvides, vaid pigem oma liikmete ja võimu nimel tegutsevateks.