• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 5000,22%7 374,06
  • DOW 300,74%52 232,33
  • Nasdaq −0,34%25 390,45
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,14
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 5000,22%7 374,06
  • DOW 300,74%52 232,33
  • Nasdaq −0,34%25 390,45
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,14
Q Vara saneerimisnõustaja Ene Ahase sõnul ei ole GILD Arbitrage´il Q Vara saneerimisprotsessist midagi loota, kuigi tema sõnul võib GILD ennast petetuna tunda, koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt.
„Tegelikult ei saa GILD mitte midagi sellest saneerimismenetlusest,“ ütles Ahas. Võlausaldaja kohustuse liiki ise valida ei saa, vaid tema puhul vaadatakse, kas kohustus kvalifitseerub kõrvalkohustusena või põhikohustusena, selgitas ta olukorda, kuidas tekkis GILDil võlausaldajana kõrvalkohustus.
„Kuivõrd GILD esitas oma nõude käenduslepingu alusel, siis see on kõrvalkohustus,“ märkis Ahas. Samas ei oleks tema sõnul GILD saanud esitada nõuet tavanõudena, vaid ainult kõrvalnõudena. „2008. aasta sügisel tehti käendusleping. Neil ei ole isegi muud võimalust mitte,“ kordas Ahas.
„GILDI puhul on see olukord, et tal on veel teisigi tagatisi, et käendus on ainult üks tagatis,“ rääkis Ahas, seades küsimuse alla, kas GILDil üldse on midagi saada. Ahas teadis rääkida, et GILD on juba ühe nõude tagatised osaliselt realiseerinud. „Isegi see, mis on käenduslepingus võetud kohustuseks, ei tähenda, et käendajal tuleb see maksta, kui näiteks põhivõlgnik ise maksab selle võla kinni või keegi teine, kes on tagatise andnud, selle realiseerib,“ põhjendas saneerimisnõustaja. „Ega see nõue ei ole absoluutne, kõik on lahtine, mis summas see muutub sissenõutavaks.
Riskofond on Ahase sõnul esitanud oma tõendid. „Kohus otsustab selle, kas tõendid on piisavad,“ kinnitas ta. Ahas tunnistas, et on veel teisigi võlausaldajaid, kes näevad erisusi ettevõtja esitatud nõuete ja võlausaldaja enda esitatud nõuete vahel. „Kui vaidlus jääb üles, siis teeb kohus lahendi selle kohta, mis on nõude suurus,“ lisas ta.
„GILD näeb, et neid on petetud. Kui räägime üldises plaanis, siis saneerimismenetluses küll koheldakse GILDi täpselt samamoodi nagu teisi võlausaldajaid, kellel on kõrvalkohustus, mingisugust erisust ei ole,“ kinnitas Ahas. „Kõrvalkohustusi on ju väga suurtes summades pankade ees, mis diskonteeritakse, see on analoogne nagu käendus.
„Ma küll ei saaks öelda, et kõik oleks üles ehitatud selle peale, et GILD mitte midagi ei saaks. See ei ole absoluutselt nii. Seal on teisigi, kellel on kõrvalkohustused suurtes summades, üle 10 mln krooni, mis diskonteeritakse 100 protsenti,“ lubas Ahas. „Leping on leping ja emotsiooni ei saa siin olla.“
„Ega ei tea“ ütles Ahas, mis siis saab, kui võlausaldajad ei kinnita kava. „See selgub 6. aprillil, kui on seisukohtade esitamise tähtaeg.“ Ahas näeb enda sõnul hetkeseisu ja ta usub, et hääletustulemus saab olema positiivne. “Kui hääled tulevad kokku, siis esitame selle kohtule ja kohus peab selle veel kinnitama,“ selgitas ta.
Kui võlausaldajate hääled kokku ei tule, siis on Ahase sõnul ettevõtjal endal võimalus esitada see kava kohtule kinnitamiseks 13. aprilliks. Siis määratakse kaks eksperti, kes annavad arvamuse, kas kava on põhjendatud ja kas kava alusel on võimalik makseraskused ületada ning ettevõte saneerida. Lõpuks otsustab jälle kohus, kas ta selle kinnitab, lisas Ahas.
„Ma ei saa seda kommenteerida," ütles Ahas selle kohta, kas ta tunnistab, et see oli viga, et kohus rahuldas Alo Lillepea esitatud saneerimistaotluse Q Varale. Sisuliselt küsite seda, kas kohus tegi õige otsuse saneerimismenetluse algatuseks, ütles Ahas ajakirjanikule. „See ongi reaalne,“ hüüatas Ahas küsimuse peale, kuivõrd reaalne on, et saneerimisprotsess kuhugi välja jõuab.
„Me lõpetame menetluse, kui näeme, et ettevõtet ei saa läbi saneerimismenetluse saneerida. Siis saneerimismenetlus ei jätku,“ lubas Ahas. Ta ei saanud enda sõnul sajaprotsendiliselt kinnitada, et saneerimine lõpeb edukalt. „Mina saan täna öelda, et meie nägemus on see, et saneerimine on teostatav, aga mitte ühelgi juhul ei ole võimalik anda kinnitust, et kindlasti läheb kõik plaanipäraselt,“ rõhutas Ahas. „Praegu ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks saneerimine õnnestuma.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele