• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,23%7 661,89
  • DOW 300,04%52 877,3
  • Nasdaq −2,7%25 982,44
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,87
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,23%7 661,89
  • DOW 300,04%52 877,3
  • Nasdaq −2,7%25 982,44
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,87
Tänane Helsingin Sanomat vaeb Kreeka sündmuste valguses ja usalduskriisi süvenedes kogu euroala suhtes, kas ühisrahaga liitumine oli ikka õige otsus ja mida ühisrahast üldse arvata.
Kas Kreeka probleemid on märk sellest, et ühisraha loomine oli algusest peale määratud läbikukkumisele, küsib leht. Arutelus osalenud majanduseksperdid Jaakko Kiander, Vesa Kanniainen ja Aki Kangasharju leiavad, et nii küll väita ei saa.
Soome ja teised euroala riigid on ühisrahast saanud rohkem kasu kui kahju. Küll aga viitab Kreeka kriis sellele, et ilmselt poleks mitte kõik riigi liitu pääsema pidanud ning et liikmesriikide majanduslikku olukorda tulnuks paremini analüüsida. Kreeka pääses liitu pettusega ning on statistilisi andmeid väänutanud aastaid – see on kivi euroala nõrga järelevalve kapsaaeda.
Euro eelis on majanduslik stabiilsus. Rahaliidus on intressimäärad ja inflatsioon olnud Soomes oluliselt stabiilsemad kui 90nendatel aastatel, mil rahaturud olid juba avatud, kuid Soome ise veel euroalasse ei kuulunud. Selline stabiilsus on loonud ettevõtetele hea tegevuskeskkonna.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele