Juhi riskid ja vastutus: mida teha, et ei realiseeruks kõige kehvem stsenaarium?

Juhtimisküsimusi on fookusesse toonud ka mitmed skandaalid, nt rahapesulood, ning riskide kasv seoses geopoliitilise olukorra, sanktsioonide ja pettustega.

Kus on see piir, kust juht hakkab vastutama isikliku varaga, millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks ja kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab?

„Inimvõimetel on piirid – ma ei usu, et ükski pangajuht suudab olla kursis kõikide finantsvaldkonna regulatsioonidega ja ma ei usu ka seda, et seadusandja tegelikult eeldaks, et mõni inimene nii võimekas on. Seetõttu on väga oluline eriti just kõrgelt reguleeritud ärivaldkondades leppida juhatuse liikmete vahel kokku kindlad ja kitsamad vastutusvaldkonnad ning paratamatult peab iga juht enda jaoks teatud riskide olemasolu ka aktsepteerima. Kes kõik riskid enda jaoks ära tahab maandada, pole tõenäoliselt ka väga edukas ettevõtja,“ selgitab Soraineni advokaadibüroo partner ja majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas.

IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist Helen Evert kinnitab, et riskid ja juhtide kindlustamine nende vastu sõltub ärisektorist, aga ka ettevõtte struktuurist ja tegevuskohast. „Riskikindlustuse hinnastamine on selgelt sektoripõhine – me vaatame finantssektorit ühtmoodi, jäätmekäitlussektorit teistmoodi ja meditsiinisektorit kolmandat moodi – igal pool on riskid erinevad ja me saame aidata neid juhtidel kaardistada ja ette näha. Samas tuleb arvestada, et mitmed ettevõtted tegutsevad ülemaailmselt, mitte ainult Baltikumis või Euroopa Liidus. Poolas tütarettevõtet omava ettevõtte riskid on hoopis teistsugused kui kohalikul ettevõtjal. Näiteks saab Poolas maksuvastutust pöörata mitte ainult juhatuse liikmete, vaid ka juhtivtöötajate vastu, mistõttu on seal väga levinud isikliku maksuvastutuse kindlustuslepingud. See on Eesti regulatsioonist täiesti erinev,“ toob Evert näite piiriülese äriga tegelevate ettevõtjate vaatest.

Aasa sõnul on juhi hoolsusstandardi järgimise hindamine kokkuvõttes suhteliselt lihtne:

Silmas tuleb aga pidada, et lisaks üldisele hoolsusstandardile võib teatud valdkondades kehtida täiendavalt spetsiifilisem hoolsuskohustus, mida määrab turustandard, mitte seadusandja ega kohus. Siinjuures pole Eestis mõned valdkonnad isegi arenenud nii kaugele, et me üldse saaksime mõistlikust turustandardist rääkida. Sellisel juhul luuakse turustandard üksikute valdkonnas tegutsevate ettevõtete – aga pole parata – ka konkreetsete vaidluste baasil. Näiteks on Eesti jaoks kaitsevaldkond majandusharu mõttes üsna noor ning meil puudub selge arusaam, mida keskmiselt hoolas kaitsevaldkonnas tegutsev ettevõte tegema peaks. „Ühest küljest on riigi regulatsioonid selles vallas mõistetavalt üsna karmid, aga teisest küljest teame, et innovatsioon on kaitsetööstuses ülikiire, nii et kui kruvid keeratakse liiga kinni, siis ei ole ka mingit arengut loota. Samas võib mõnest esmapilgul formaalsest väikesest veast, nt mõne ekspordiloa puudumisest, tekkida suur probleem, mille tõttu võib kogu äri kinni minna ning tagajärjed võivad juhi jaoks isiklikult olla üsna rasked,“ räägib Aas.

Evert soovitab juhtidel oma tegevusvaldkonnaga seotud riskid põhjalikult läbi mõelda ja kaaluda, kas äriga seotud igapäevaste riskide kõrval võib ette tulla ka ootamatusi ning kas sellistest olukordadest tekkivate võimalike vaidlustega suudetakse ise toime tulla või tasub siiski riskid enda joaks kindlustada.

Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime juhi vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub riskantne äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis, või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium.

Saatekülalised on advokaadibüroo Sorainen majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas ning IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik.