• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−4,72%68 948,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,51
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−4,72%68 948,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,51
16 eurotsooni kuuluva riigi juhid kiitsid öösel vastu 8. maid heaks kriisivastase fondi loomise, mis peaks pehmendama valitsusvõlgade kasvamise mõjusid pehmendama, kirjutas Wall Street Journal.
Konkreetsete meetmete väljatöötamiseks läheb juba esmaspäeval, 10. mail.
Hetkel pole veel selge, millistest allikatest kriisifondi rahastatakse. Üheks rahastajaks võib olla Euroopa Komisjon. Teise võimalusena nähakse seda, et Euroopa Keskpank ostab eurotsooni valitsuste võlakirjad ära.
Uudisteagentuuri AFP andmetel ulatub kriisifondi maht 70 miljardi euroni.
16 eurotsooni riigist pole valitsussektori võlakoormuse ja riigieelarve defitsiidiga hädas mitte üksnes Kreeka, vaid tervelt 13 riiki.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele