Arengufondi hea elu

Arengufond kulutas mullu ligi 19 miljonit krooni. Üle poole läks 16-liikmelise kollektiivi ja 9-liikmelise nõukogu tasudeks.

Hannes Sarvajakirjanik

Mais premeeris fondi nõukogu selle juhti Ott Pärnat pea 200 000 krooniga organisatsiooni käivitamise eest.

Mullu septembris rääkis Pärna riigikogule aru andes, et Arengufond hoiab tegevuskuludelt igati kokku. Tõesti - võrreldes 2008. aastaga on sihtasutuse aastaeelarvet kolme miljoni krooni võrra kärbitud. "Lähetused on maha võetud, preemiat praktiliselt ei maksta," ütles Pärna sügisel.

Tänavu vähemalt üks preemia siiski maksti ja seda Pärnale endale. Nõukogu otsustas mai viimasel nädalal premeerida Arengufondi juhti 180 000 krooniga.

Varasem kokkulepe

Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare põhjendab, et premeerimine oli varem kokku lepitud ja selle maksmine pidi toimuma siis, kui fond on käima lükatud. "Jah, oli ette nähtud maksta, kui on käivitamine toimunud. See (premeerimine - toim) oleks pidanud toimuma juba möödunud aasta alguses. Aga seoses kõige sellega, mis meil siin toimus, ei olnud seda aega ega võimalust. Tuli aasta hiljem ja väiksemas mahus, kui oli ette nähtud," räägib ta.

Pärna sõnul on premeerimine minimaalne. "Nõukogu maksis mulle ühe kuupalga iga ametis oldud aasta kohta," sõnab ta. Pärna on Arengufondi juhtinud veidi üle kolme aasta.

"Preemia maksmine on praeguses kontekstis minu silmis ebakohane," ütleb rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on seejuures ka ise fondi nõukogu liige. Nõukogu koosolekul, kus preemiaküsimust arutati, teda polnud. "Prioriteedid on mujal," selgitab ta.

Kui vaadata Arengufondi kulusid, siis töötajate palkadeks lähebki aasta lõikes suurim summa ehk koos maksudega üle 10 miljoni krooni. Sinna alla käivad ka 9-liikmelise nõukogu tasud, mis moodustavad koos sotsiaalmaksuga üle 953 000 krooni.

Pärna kuupalk on veidi üle 60 000 krooni. Mullu ja veel selle aasta alguses oli aga tema tegelik sissetulek suurem, sest oma põhitöö kõrvalt täitis ta ka investeeringute osakonna juhi kohuseid. Eelmisel aastal sai ta seetõttu seitsme kuu jooksul lisaks kuupalgale veel ligi 30 000kroonist lisatasu kuus. Kokku teenis ta aasta peale lisatasudena ligi 200 000 krooni. Töötajate keskmine kuusissetulek on 36 000 krooni. Võrdluseks, Eesti Panga töötajate keskmine töötasu oli 2009. aastal 28 880 krooni kuus.

Mõttetöö ongi kallis

Pärna sõnul jagunevad Arengufondi kulutused laias laastus kaheks. Väiksem osa läheb teenustena sisse ostetud raportitele, uuringutele ja analüüsidele. Suurem osa on maja enda kulud ehk palgad.

Hetkel kuum

19.10.26, 06:00

RKIKi asejuht üritas suunata Linnamäe osalusega firmale magusa raketihanke ja läks hiljem tema palgale

20.10.26, 10:13

Eesti sai järgmise ükssarviku

21.10.26, 09:30

Coop Pank sai finantsinspektsioonilt ettekirjutuse. Pank peab muutma sisekontrolli ja laenutegevust

19.10.26, 16:57

KRS alustab 12 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi teist etappi

Võlakirju saab märkida 11. novembrini

"Kui sul on ekspertorganisatsioon, siis su põhitöö ei ole raha ringi jagada, vaid makstakse mõttetöö eest. See ongi see tootmiskulu. Minu tootmiskulu ongi inimene, arvuti, tool, katus," selgitab Pärna. Ja väärtuslikku inimest on ülimalt keeruline oma meeskonda saada. Pärna sõnul on rahvusvahelise kogemusega eksperdid palju kõrgemalt tasustatud kui tema - näiteks toob ta endise Arengufondi investeeringute suuna juhi Markku Mäenpää, kelle tasu oli Pärna omast kaks korda kõrgem. "Eksperdi palk ongi see, millega sa võid eksperdi saada," lisab ta.

Ligi: 20 miljonit pole palju

Mäenpää lahkus Arengufondi investeerimisdivisjoni juhi kohalt 2008. aasta kevadel konfliktiga. Näiteks ei pidanud ta õigeks, et fond tegutseb Eesti kalleimal äripinnal, mille rentimisele kulub aastas ligi poolteist miljonit krooni.

Pärna sõnul on Tallinna kesklinnas büroopinna rentimine õigustatud. "Seda on vaja, kui sa tahad, et inimesed natukenegi sinu juures koos käiksid. Meil on 100 üritust aastas, millest julgelt 50 toimub siin. Lisaks nõukogu koosolekud, investeeringute ekspertkomiteed," loetleb ta. Madalam hind tähendaks oluliselt väiksemat pinda või kolimist keskusest kaugemale. Sellega Pärna hinnangul rahaliselt ei võidaks, kuna kogunemisteks vajalikke ruume tuleks siis rentima hakata.

Preemia maksmisele kriitilise pilguga vaadanud minister Ligi ei pea Arengufondi paarikümne miljoni krooni suurust aastakulu märkimisväärseks. "Sellega ei värba paraku kõrgetasemelisi eksperte, ent kui seda ei kulutataks, tuleks Arengufondi asemel midagi välja mõelda niikuinii," nendib ta.

Arengufondi hea elu

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised