Kaupmeeste toeks loodud reeglitest võitis peamiselt riik
Möödunud aastal jõustus mitu käibemaksu- ja tolliseaduse muudatust eesmärgiga parandada Eesti kaupmeeste konkurentsivõimet. Maksulaekumine on küll tõusnud, kuid kohalikud e-poed suurt kasu ei taju.
E-kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul olid uued reeglid vajalikud, kuid olulist mõju need e-poodide käibele ei avaldanud.
Foto: Andres Haabu
Näiteks kadus eelmise aasta 1. juulist kolmandatest riikidest tellitavate väikesaadetiste käibemaksuvabastus. Varem kehtis maksuvabastus saadetistele, mille väärtus jääb alla 22 euro. Praegu tuleb käibemaksu maksta kõigi kolmandatest riikidest tulevate kaupade pealt sõltumata kauba väärtusest. Rohkem kui 150 eurot maksvate kaupade eest tuleb tasuda ka tollimaks.
Südasuvel kehtestatakse Euroopa-sisene piiriülese müügi käibemaksu piirmäär 10 000 eurot ning see on vaid üks siinseid ettevõtteid mõjutav muutus, kirjutab Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.
1. juulil jõustub mitu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muudatust, mis uuendavad kaugmüügiga seotud reegleid. Kokku jõustub juuli esimesel päeval 50 õigusakti, teavitab kaubanduskoda.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.